Jõed
Sri Lanka rikkalik jõgedevõrgustik muudab saare oaasiks igal aastaajal, kastes loomulikult paradiisiaeda selle suurepärase pärandiga. Suurim jõgede ja järvede kontsentratsioon asub riigi edelaosas, muutes selle võimalikult Sri Lanka viljakaimaks piirkonnaks.
Jõed
Sri Lanka jõed saavad alguse keskmägismaalt. Sealt laskuvad nad tasandikele ja suubuvad merre. Jõed on oma kõrgemates osades tavaliselt laevatatamatud, kus nad voolavad kiiresti ja turbulentselt läbi tugevalt erodeerunud käikude allpool asuvatele tasandikele. Paljud jõed laskuvad üle järskude kaljude, moodustades suurejoonelisi jugasid. Alamjooksul looklevad jõed aeglaselt läbi üleujutuslagede ja deltade.
Sri Lanka pikim jõgi Mahaweli läbib umbes 330 km (umbes 205 miili). See voolab kirdesse üle keskmägismaa ja suubub Bengali lahte Trincomalee sadama lähedal idarannikul. Riigi teine pikim jõgi on Aravi Aru, mis läbib umbes 220 km (umbes 135 miili) loodes keskmägismaalt Mannari lahte.
Sri Lankal pole looduslikke järvi. Mahaweli ja teiste jõgede tammid on loonud suured veehoidlad. Lisaks paikneb põhja-kesktasandikel rida väikeseid veehoidlaid, mida nimetatakse tankideks ja mis hoiavad vett kuival aastaajal. Mõned tankid ehitati koguni 2000 aastat tagasi.
Suur osa Sri Lankast on kuiv ja seal on vaid mõned püsivad jõed. Edelaosa piirkonna „märgtsooni” iseloomustavad aga arvukad jõed, mis algavad saare keskosa kõrgetes mägedes. Need mitmekesised jõevalgad toetavad veetaimede, karpide ja kalade endeemilisi populatsioone.
Sri Lanka teadaolevate mageveeliikide hulka kuulub 90 kala (millest 26 on endeemilised) ja 21 krabi, kuid käimasolevad uuringud näitavad, et kirjeldamata liikide arv on potentsiaalselt üsna suur.
-
Malwathu OyaMalvathu jõgi on pikk jõgi Sri Lankal, mis ühendab Anuradhapura linna, mis oli üle 15 sajandi riigi pealinn, Mannari rannikuga. Praegu on see riigi suuruselt teine jõgi, millel on suur ajalooline tähtsus.
-
Kelani jõgiKelani jõgi on 145 kilomeetri pikkune jõgi Sri Lankal. See on riigi neljas pikim jõgi ning ulatub Sri Pada mäestikust Colombosse. See voolab läbi Sri Lanka Nuwara Eliya, Ratnapura, Kegalle, Gampaha ja Colombo piirkondade või piirneb nendega.
-
Walawe jõgiSri Lanka lõunaosa ülendab vahh lummavate ja kaunite jõgede poolest ning Walawe jõgi on üks neist. Udawalawe rahvuspargis õrnalt voolav Walawe jõgi annab vett paljudele lummavatele loomaliikidele.
-
Kalu GangaKalu Ganga on jõgi Sri Lankal. 129 km (80 miili) pikkune jõgi saab alguse Sri Padhayast ja jõuab merre Kalutaras. Must jõgi voolab läbi Ratnapura ja Kalutara ringkonna ning möödub Ratnapura linnast. Jõe peamised veeallikad on Keskprovintsi mägised metsad ja Sinharaja metsakaitseala.
-
Maha OyaMaha Oya on Sri Lanka Sabaragamuwa provintsis asuv peamine oja. See on umbes 134 km (83 miili) pikk. See läbib nelja provintsi ja viit ringkonda. Maha Oyal on 14 veevarustusvõrku veevajaduse rahuldamiseks ja jõe ääres elab üle miljoni inimese.
-
Gin GangaGin Ganga on 115,9 km (72 miili) pikkune jõgi, mis asub Sri Lankal Galle ringkonnas. Jõe lätted asuvad Gongala mäestikus Deniyaya lähedal, piirnedes Sinharaja metsakaitsealaga.
-
Deduru OyaDeduru Oya tamm on Sri Lankal Kurunegala ringkonnas Deduru jõele ehitatud tamm. 2014. aastal ehitatud tammi peamine eesmärk on säilitada ligikaudu miljard kuupmeetrit vett niisutamiseks, mis muidu voolaks merre.
-
Maduru OyaMaduru Oya on Sri Lanka Põhja-Keskprovintsis asuv peamine oja. See on umbes 135 km (84 miili) pikk. Selle valgalasse sajab aastas umbes 3060 miljonit kuupmeetrit vihma ja umbes 26 protsenti veest jõuab merre.
-
Kumbukkan OyaKumbukkan Oya on Sri Lanka kaheteistkümnes pikim jõgi. See on umbes 116 km (72 miili) pikk. See voolab läbi kahe provintsi ja kahe ringkonna. Selle valgalale sajab aastas umbes 2115 miljonit kuupmeetrit vihma ja umbes 12 protsenti veest jõuab merre.