Jaffna ringkond

Jaffna ringkond asub Sri Lanka kõige põhjapoolsemas tipus, hõlmates suurema osa Jaffna poolsaarest ja hulga saari, mis ulatuvad Palki lahe madalasse vette. Umbes 1 025 ruutkilomeetri suurune ringkond on Sri Lanka mõõtkavas kompaktne, kuid erakordselt mitmekihiline – nii ajaloo, kultuuri, köögi kui ka maastiku poolest. Reisijatele, kes julgevad astuda kaugemale läbikäidud lõunapoolsest ringreisist, pakub Jaffna saarest tõeliselt teistsugust pilti.

Milline on Jaffna ringkonna geograafia?

Ringkond jaguneb neljaks laiaks geograafiliseks vööndiks, millest igaühel on oma iseloom. Valikamam on kõige tihedamalt asustatud ala, mis laiub Jaffna linna ümber ja kus elab suurem osa ringkonna elanikest. Vadamarachchi (ehk Vadamaradchi) ulatub kirde suunas Point Pedroni, Sri Lanka kõige põhjapoolsema punktini. Thenmarachchi (ehk Thenmaradchi) laiub lõuna pool, kus poolsaar aheneb järk-järgult Elephant Passi tammi suunas. Neljas vöönd, Jaffna saared, hõlmab asustatud ja asustamata saarte ahelat, sealhulgas Kayts, Karaitivu, Nainativu ja Delft – igaühele pääseb riikliku praamiga ning igaühel on säilinud rahulikum elurütm.

Maastik on kogu ulatuses tasane ja madal ning selle all on lubjakivi. Pealtnäha õhuke muld võimaldab tänu traditsiooniliste kaevude ja veehoidlate võrgustikule intensiivset põlluharimist. Palmüürapalmid (Borassus flabellifer) ilmestavad iga vaadet ning on endiselt kohaliku majanduse ja identiteedi keskmes.

Kui vana on Jaffna ajalugu?

Asustus ulatub piirkonnas vähemalt 5. sajandisse eKr. Järgnevate sajandite jooksul kuulus ala järjestikuste Lõuna-India kuningriikide – Pandya, Chola, Pallava ja Kalinga – kultuurilisse mõjuvälja, samuti lõuna pool asunud singali Rajarata kuningriigi mõjualasse. 13. sajandiks pKr oli tekkinud omaette Jaffna kuningriik, mille pealinn asus Nalluris ja mis püsis iseseisva tamili riigina, kuni Portugali väed selle 17. sajandi alguses purustasid.

Portugallased jätsid maha kindlustused ja katoliikliku kohalolu, mis püsib tänini. 17. sajandi keskel järgnesid hollandlased, kes ehitasid võimsa Jaffna kindluse, mis on tänini linna kaldapealse tugipunkt. Briti võim alates 1796. aastast tõi kaasa uued haldusstruktuurid: 1833. aasta ümberkorraldusega liideti varasemad etnilisel alusel jaotused geograafilisteks provintsideks ning Jaffna ringkond sai Põhjaprovintsi osaks koos Mannari ja tollal suurema Vanni piirkonnaga. Hilisemad piirimuudatused – eelkõige Mullaitivu ringkonna loomine 1978. aastal ja Kilinochchi ringkonna loomine 1984. aastal – andsid Jaffnale praegused piirid.

Ringkond elas üle aastakümnete pikkuse konflikti kodusõja ajal, mis lõppes 2009. aastal. Sellest ajast on taastamine olnud järjekindel ning Jaffna on külastajatele taas avatud – taristu, hotellid ja kultuuripaigad on üha kättesaadavamad.

Mida Jaffnas näha ja teha?

Loomulik lähtepunkt on Jaffna linn. Hindu jumalusele Muruganile pühendatud Nallur Kandaswamy Kovil on üks Sri Lanka olulisemaid templeid ning meelitab palverändureid üle kogu saare ja ülemaailmsest tamili diasporaast, eriti juuli–augusti paiku toimuva 25-päevase Nalluri festivali ajal. Algselt Portugali ja 17. sajandil hollandlaste ümberehitatud Jaffna kindlus on osaliselt restaureeritud ning väärib hoolikat jalutuskäiku mööda bastione ja selle sees asuvasse väikesesse muuseumisse.

1981. aastal hävitatud ning taastatuna 2003. aastal taasavatud Jaffna rahvaraamatukogu kannab sümboolset kaalu, mis ulatub kaugemale selle kogudest. See on kultuurilise taastumise tähis. Lähedal asuv Arheoloogiamuuseum hoiab Jaffna kuningriigi aegseid esemeid ja annab tausta kogu poolsaarel laiali paiknevatele paikadele.

Linnast väljas, põhjarannikul, peetakse Keerimalai kuumaveeallikaid traditsiooniliselt raviväärtuslikuks ning kohalikud kasutavad neid iga päev. Nainativu saarel asuv Nagapooshani Ammani tempel on oluline palverännusiht, kuhu pääseb praamiga Kurikadduwani kailt. Asustatud saartest kõige kaugem, Delfti saar, on tähelepanuväärne oma metsikute ponide poolest – arvatakse, et need põlvnevad Hollandi aja hobustest – ning laiali paiknevate korallkivimüüride ja varemete poolest.

Milline on Jaffna toidukultuur?

Jaffna köök on üks Sri Lanka omanäolisemaid piirkondlikke toidutraditsioone. See erineb märgatavalt Lõuna-Sri Lanka toiduvalmistamisest: vürtsisegud on kuivemad ja aromaatsemad, kookospiima kasutatakse säästlikumalt kui värsket kookost ning karuvadu nime all tuntud säilitatud kala (kuivatatud kala) annab paljudele roogadele sügavuse, millele saarel mujal vastet pole. Jaffna moodi valmistatud krabikarri – röstitud karripulbri ja rohke musta pipraga – on kogu riigis pühendunud austajaskonnaga.

Palmüürapalm on suure osa kohaliku toidu ja käsitöö alus. Selle mahlast kääritatakse toddy't või keedetakse jaggery't; noori võrseid süüakse köögiviljana; puiduga tehakse majade sõrestikke ning lehtedest punutakse korve ja matte.

Millal on parim aeg Jaffna ringkonda külastada?

Jaffna kliima erineb ülejäänud Sri Lankast, sest see asub väljaspool peamist edelamussooni vööndit. Kõige kuivem ja reisimiseks mugavaim periood on tavaliselt jaanuarist aprillini, kui on soe, kuid niiskus on talutav ja vihma sajab harva. Kirdemussoon, mis mõjutab ringkonda oktoobrist jaanuarini, võib tuua tugevaid vihmasid ja aeg-ajalt üleujutusi madalatel rannikuteedel.

Kui soovite näha Nalluri festivali, planeerige reis juulisse ja augustisse – pidades meeles, et majutus Jaffna linnas ja selle ümbruses broneeritakse neil nädalatel kaua ette täis.

Kuidas jõuda Colombost Jaffnasse?

Kõige mugavam ühistranspordi võimalus on Yal Devi kiirrong, mis sõidab Colombo Forti jaamast Jaffnasse umbes seitsme kuni kaheksa tunniga. Raudteeliin taastati pärast sõda ning juba sõit läbi Vanni maastiku on omaette elamus. Broneerige kohad ette, eriti vaatlusvagunis.

Jaffnal on ka siseriiklik lennujaam Palalys, kust regulaarlennud ühendavad seda Colombo Ratmalana lennujaama ja Bandaranaike rahvusvahelise lennujaamaga – lend kestab alla tunni. Autoga kulgeb teekond mööda A9 maanteed (Kandy–Jaffna teed) ligikaudu seitse kuni üheksa tundi ning läbib ajalooliselt olulisi paiku, sealhulgas Elephant Passi.

Milline haldusstruktuur juhib Jaffna ringkonda?

Jaffna ringkond on üks Sri Lanka 25 ringkonnast ja kuulub Põhjaprovintsi, millesse kuuluvad ka Kilinochchi, Mannari, Mullaitivu ja Vavuniya ringkond. Kohalikku haldust korraldab ringkonnasekretariaat, mida juhib keskvalitsuse määratud ringkonnasekretär. Jaffna linn on nii ringkonna keskus kui ka Põhjaprovintsi pealinn.

2013. aastal taastatud Põhjaprovintsi nõukogu korraldab detsentraliseeritud ülesandeid, sealhulgas haridust, tervishoidu ja provintsiteid – see areng on eriti tähendusrikas kogukonnale, kes elas aastakümneid erakorralise halduse all.

Kas Jaffna ringkond on turistidele ohutu?

Jaffna on olnud tsiviilreisijatele avatud alates 2009. aastast ja rahvusvahelistele turistidele piiranguteta juba mitu aastat pärast seda. Linna ja poolsaart peetakse ohutuks nii iseseisvaks kui ka giidiga reisimiseks. Külastajad peaksid järgima tavapäraseid ettevaatusabinõusid, kontrollima enne lahkumist oma riigi kehtivaid reisisoovitusi ning arvestama, et mõnel endiste konfliktipiirkondade lähedal asuval alal lõuna pool võib veel kehtida piiranguid – kuigi need jäävad suures osas väljapoole Jaffna ringkonda ennast.

Taristu on märkimisväärselt paranenud: suuremat osa poolsaarest katavad asfaltteed, praamid saartele sõidavad regulaarse sõiduplaani järgi ning majutusvalik – pärandkülalistemajadest keskklassi hotellideni – on alates 2010. aastate algusest järjekindlalt kasvanud.